Erasmus+

Mustamäe Riigigümnaasium võtab osa Erasmus+ programmi projektidest. Erasmus+ on Euroopa Liidu programm, mis rahastab haridus-, koolitus-, noorte ja spordivaldkonna projekte. Programmi eesmärk on toetada rahvusvahelist õppimist, arendada riikidevahelist koostööd ning ühendada erinevaid kultuure.

2021 – 2027 programmiperioodil pööratakse palju tähelepanu sotsiaalsele kaasatusele, rohe- ja digipöördele ning noorte osalemisele demokraatias.

Õpirändes osalejal on võimalus omandada uusi teadmisi ja oskusi, mis arendavad isiklikul, hariduslikul ja professionaalsel tasandil ning avardavad tulevikuvalikuid ning karjäärivõimalusi. Erasmus+ õpirännet saab kasutada oma kooli arengueesmärkide saavutamiseks, parandades nii õppe kvaliteeti.

Erasmus+ rahvusvahelised koostööprojektid võimaldavad jagada kasulikke töökogemusi ning lahendada haridusvaldkonna probleeme ja püstitatud ülesandeid.

Eesmärgid: 

• Õpetamise ja õppimise Euroopa mõõtme tugevdamine.
• Euroopa haridusruumi loomisele kaasa aitamine.
• Õpetamise ja õppimise kvaliteedi parandamine.

Erasmus+ projekte rahastab Euroopa Liit.

24-26. veebruarini külastas kultuurijuht Kaisa AnsperSint-Michielsgestelis asuvat  Gymnasium Beekvlieti, mis on tunnustatud positiivse ja kaasava koolikeskkonna loomise, õpilaste rahulolu ja kõrgete õpitulemuste poolest. Eesmärgiks oli uurida pika kogemusega koolist, kuidas selline tulemus on saavutatud, millised praktikad on kasutuses ja kas nende hulgas on midagi, mis sobiks Eesti ja Hollandi haridussüsteemi eripärasid arvestades meile rakendamiseks.

Beekvlietil on enam kui 200 aasta pikkune ajalugu, mida meenutab praegusest koolist üle tee asuv suursugune hoone, mis oli kooli esimeseks asukohaks. Beekvliet loodi seminarina preestrite koolitamiseks, kuid teine maailmasõda peatas kooli töö kuni 1945. aastani. Kümme aastat hiljem sai Beekvliet ametliku gümnaasiumi staatuse ja 1965. aastal asusid sinna õppima esimesed tüdrukud. 1978. aastal koliti praegusele asukohale, kus 3 aastat tagasi viidi läbi ulatuslik renoveerimine, mis andis koolile kaasaegse ilme ja õppekeskkonna. Eriliseks teeb kooli veel see, et Beekvliet on iseseisev katoliku gümnaasium. See tähendab, et riik küll maksab kooli kulud aga erinevalt riigikoolidest ei osale riik kooli juhtimises, õppekavade koostamises, sisseastumiste koordineerimises jne. Koolil on oma nõukogu, mis tegeleb koostöös kooli juhtkonnaga kõige eelnevaga ja otsustab ka rahade kasutuse.

Hollandis on põhiharidus vanusele 4-12 ja koosneb kaheksast astmest. Pärast seda suunatakse lapsed keskharidusse, mis jaguneb kolmeks suunaks: praktilise suunitlusega VMBO, mis valmistab ette kutsehariduseks (4 aastat); üldkeskharidus HAVO, mis annab võimaluse liikuda rakenduskõrgharidusse (5 aastat); akadeemiline VWO, et astuda ülikooli (6 aastat). VWO koolid jagunevad omakorda kaheks: atheneum, kus ei õpetata klassikalisi keeli (ladina ja vanakreeka); gymnasium, kus klassikalised keeled on kohustuslikud, rõhutakse haridustraditsioonidele ja akadeemilisusele. Hollandis on hakatud kasutama praktikat, kus näiteks VWO ja HAVO kool viiakse ühte kämpusesse, et vähendada administratiivseid kulusid. See teeb Beekvlieti omakorda eriliseks, sest kool on puhas VWO gümnaasium, kus õpib Hollandi mõistes rekordiliselt vähe, kõigest 650 õpilast. Kindlasti on ka see põhjuseks, miks koolil on eliitkooli maine.

Beekvlieti eesmärk on ühendada rikkalik ajalugu kaasaegse visiooniga, kasvatada maailmakodanikke, kes samas hindavad oma keelt ja kultuuri ning aidata õpilastel kujuneda kriitiliselt mõtlevateks, loovateks ja globaalselt teadlikeks. 2013. aastal valiti kool üheks üheteistkümnest Hollandi parimast VWO-taseme koolist ning mitmel aastal on kool pälvinud ka „Suurepärase kooli“ tiitli.

Beekvlieti külastuse ajal jõudis kultuurijuht osaleda üheksal personaalsel kohtumisel valdkondade juhtidega, kolmel ümarlaual koos õpetajate ja õpilastega ning ühel ajurünnakul. Nendest üks huvitavamaid oli kohtumine õpilaste ja õpetajatega mentorluse teemal, mis mõjutab Beekvlieti juhtkonna sõnul enim nende koolikeskkonda ja koolipere kokkuhoidvust. Igal klassil on üks mentor ja nende süsteemis vahetuvad mentorid iga kahe aasta tagant. Esimesed kaks mentorit määratakse klassile selle järgi, kellega neil rohkem ühiseid tunde on. Viimase mentori valivad õpilased aga ise! Nii saavad nad valida mentori, kellega neil on hea side ja usaldus rääkida intiimsetel või keerulistel teemadel. Mentoritel on piirarv, nii et õpilased esitavad kolm nime eelistuse järjekorras koos põhjendustega, miks nad just neid inimesi mentoriks tahavad ja seejärel jaotatakse mentorid vastavalt soovidele, pingeridadele jne.

1.-4. astmeni on iga nädal üks mentortund, millel on kindel ülesehitus ja mis sisaldab nii info edastamist, arendavat loengut, ühist jutuajamist kui ka 1-1 vestluseid. Kusjuures mentorid külastavad esimesel aastal õpilaste kodusid, et olla kursis nende taustaga.

Lisaks tutvustasid õpilased elevusega projekti, kus 5. aasta õpilased on uutele õpilastele esimesel kuul minimentoriteks. Iga minimentor saab kuni 10 õpilast, keda toetada. Minimentor võtab uued õpilased vastu, jagab neile olulist infot, aitab alguses orienteeruda, vastab küsimustele jne.

Kultuurijuht Kaisa Ansperi sõnul loovad Erasmus+ vahetusprojektid palju väärtust nii individuaalsel kui ka institutsionaalsel tasandil. Kõige ilmselgemalt pakuvad need osalejale võimalust õppida, avardada silmaringi ja reisida, et kogeda teisi kultuure. Sellised ränded on ka suurepärane viis mõtteviisi värskendamiseks, tööasjadele uue nurga alt vaatamiseks ja värskete lahenduste leidmiseks seisma jäänud küsimustele. „See annab hea võimaluse astuda korraks igapäevasest rollist kõrvale ning võrrelda olukordi, süsteeme ja protsesse oma kooli ja külastatava kooli vahel. Selle kaudu õpid hindama seda, mis toimib hästi, ning leidma paremaid praktikaid sinna, kus arenguruumi veel on“ ütleb Kaisa.

Samal ajal annab külaline võõrsilt vastuvõtvale organisatsioonile võimaluse jagada kogemusi, saada uusi vaatenurki, hinnata oma protsesside ja projektide seisu neid kõrvaltvaatajale tutvustades ning palju muud. Lähetav asutus aga võidab, saades tagasi motiveeritud töötaja, kel pea pungil uutest ideedest.

9.–13. veebruaril võõrustas MURG Erasmus+ programmi raames 10 õpilast Saksamaalt Gymnasium Stolzenau’st koos kahe saatva õpetajaga. Tegemist oli sisuka ja elamusterohke nädalaga, mis pakkus nii sportlikke väljakutseid kui ka uusi kultuurilisi kogemusi.
Külaskäigu teemaks olid Milano–Cortina taliolümpiamängud ning sellest inspireerituna keskenduti nädala jooksul erinevatele talispordialadele. Saksa ja Eesti õpilased proovisid üheskoos kurlingut, suusatamist ja uisutamist. Sportlik tegevus pakkus palju rõõmu ning aitas noortel omavahel kiiresti sõbruneda.
Lisaks spordile osalesid külalisõpilased meie kooli tundides, tutvusid Eesti koolieluga ning veetsid vaba aega koos MURGi õpilastega. Ühised arutelud, tegevused ja igapäevased koolikogemused lõid hea pinnase kultuurivahetuseks ning uute sõprussuhete tekkeks.
Saksa õpilased tunnistasid tagasisides, et Eesti ei oleks olnud nende esmane reisisihtkoht ning tõenäoliselt poleks nad siia ilma Erasmus+ programmita kunagi sattunud. Seda suurem oli nende rõõm ja positiivne üllatus – nad jäid külastusega väga rahule ning olid tänulikud võimaluse eest Eestit ja meie kooli lähemalt tundma õppida.
Täname kõiki õpilasi ja õpetajaid, kes külaliste vastuvõtule kaasa aitasid! Erasmus+ programm pakub hindamatuid võimalusi silmaringi laiendamiseks ning rahvusvaheliste kogemuste saamiseks.

12.–13. detsembril 2025 osalesid meie kooli inglise keele õpetaja Riin Ahlberg  ja keemiaõpetaja Hanna Mathiesen Haridus- ja Noorteameti korraldatud eTwinningu koolitusel, mis andis hea ülevaate eTwinningu võimalustest ning rahvusvaheliste koostööprojektide kavandamisest ja elluviimisest.

Õpetajad õppisid koolitusel koostama projektikava ja siduma seda selge projektiideega, valima projektitööks sobivaid veebivahendeid ning kasutama eTwinningu portaali partnerite leidmiseks ja projektide algatamiseks. Samuti tutvuti kvaliteetse eTwinningu projekti tunnustega ning erinevate koostööprojektide võimalustega.

Koolitusel käsitleti ka eTwinningu seoseid Erasmus+ programmiga. Koolitus oli inspireeriv ja tekitas juba mitmeid ideid rahvusvahelisteks projektideks, mida õpilastega koos läbi viia.

10.-12. detsembrini külastas õppejuht Karmen Kisel Riia 3. Riigigümnaasiumit (Rigas Valsts 3. gimnazija), eesmärgiga tutvuda sealse õppekava eripäraga ja luua koostöiseid suhteid kooli juhtkonnaga. Ta sai kahel päeval võimaluse koolijuhi Andris Priekulisega põhjalikult kogemusi vahetada, samuti diskuteerida kohaliku kooli parimate praktikate teemal ning MURGi innovaatilisi õppkavauuendusi ja valikainete süsteemi tutvustada. 

Riia 3. Riigigümnaasium rajati 1919. aastal, huvitav on fakt, et direktori kabinetis seisab täna kooli lipp aastast 1939, kuigi tol ajal kasutusel olnud koolihoone hävis 2. maailmasõjas ja praegune ruumikas koolimaja ehitati alles aastal 1966. Hetkel õpib koolis 762 7.-12. klassi õpilast ja töötab 88 õpetajat, gümnaasiumi juurde kuulub ka progümnaasiumi osa. Õppekava fookuses on eelkõige loodusained ja matemaatika, mis on kõigi Riia gümnaasiumide jaoks, mille nimes sisaldub „Riigi-„ väga oluline. See nimetus ei ole lihtsalt kooli nimi, vaid viitab staatuse tasemele ja seda nime kannavad ainult riigi asutatud koolid, mis vastavad teatud kvaliteedi- ja õppekava nõuetele. 

Oluline erinevus Eesti süsteemist on eksamirohkus. Nii teevad kohalikud õpilased kooli lõpetamiseks 4 riiklikku eksamit: läti keeles, matemaatikas, esimeses võõrkeeles, milleks enamasti on inglise keel ja ühes enda poolt valitud loodusaines. 12. klassis keskendutakse enda valitud fookusainetele, õpilane peab valima 3 niinimetatud A-taseme õppeainet, mis tähendab 9 nädalatundi igas taolises aines. Koolile on akadeemiliselt tugev tase ja eksamite tulemused äärmiselt olulised, ka arengukavas on märgitud, et kooli kõigi eksamite keskmine peab olema vähemalt 75%, ehkki koolijuhi sõnul on see enamasti ikka üle 80. Samas pühendatakse palju aega ja tähelepanu erinevate vajadustega õpilastele, nii nõrgematele kui ka andekatele, kellel on eraldi lisatunnid. 

Karmen Kisel tutvus lähemalt ka Riia 3. Riigigümnaasiumi juhtimispraktikatega. Koolijuht on seal koolis olnud ametis aastast 2000 ja tema käe all on koolis tervitatud mitmeid uuendusi, kaasa arvatud IB õppe suund ja praegune moodulite süsteem. Koolijuhi südameasjaks on väärtuspõhine koolikultuur ja tiimi personaalne areng. Koolis töötab 4 õppejuhti, kellel kõigil on veidi erinev tegevusfookus ja suur vastutusala. Koolijuht ise keskendub kooli arendamisele ja pikaajalistele visioonidele, samuti on tema vastutada uute gümnasistide vastuvõtt ning koostöö kooli nõukoguga.  Kisel vaatles ka kohalikke koolitunde, kus jäi silma õpilaste suur huvi loodusteaduste vastu, märkimisväärne distsipliin ja motiveeritus. Loodusainete tundides kasutatid väga palju praktilist kaasamist ja katseid, et õpilased oleks kogu aeg ise aktiivselt õpiprotsessi kaasatud. Samuti torkas koolis silma noorte tegusate õpetajate suur osakaal. 

Enne lahkumist sai tehtud kokkulepe, et kevadel tuleb Riia 3. Riigigümnaasiumi juhttiim meile MURGi külla ja siis saame lähemalt juba meie kooli tegevusi tutvustada. Nad on aktiivsed Erasmus+ programmiga õpirändjad, just tänu sellele programmile toimus ka õppejuht Kiseli töövarjutus.

Neljapäeval, 11. detsembril 2025 toimus meie koolis inspireeriv Erasmus+ projektis osalenud õpetajate kogemuste jagamise koostööpäev.

Õpetajad, kes on juba Erasmus+ programmi raames käinud koolitustel või töövarjutamisel, jagasid oma õpirändekogemusi ning tutvustasid koolitustel käsitletud põnevaid ideid ja meetodeid, mida saab soovi korral rakendada igapäevases õppetöös.

Koostööpäeva üks olulisemaid eesmärke oli julgustada kolleege mugavustsoonist välja astuma - Erasmus+ võimalused on kõigile avatud, tuleb lihtsalt teha esimene samm. Rõõm oli kuulda, et väliskoolitusel osalemine on olnud nii inspireeriv, et on pannud nii mõnegi õpetaja mõtlema edasiste õpingute peale. Samuti pani õpiränne mitmeid õpetajaid mõistma, et tegelikult on meil Eestis ja MURGis väga hästi.

Suurt rõhku pandi ka kastist välja mõtlemise ja loovuse tähtsusele. Osalejad said praktikate jagamise kõrval ka ise uusi tööriistu proovida ning kaasa teha ühe lõbusa ja interaktiivse aardejahi mängu.

Oleme väga tänulikud Erasmus+ programmile ja kõigile selle pakutavatele võimalustele!

Osalesin 16-22 november 2025 Itaalias, Bolognas  Erasmus Learning Academy koolitusel „Promoting creativity, critical thinking and problem-solving in the classroom”.

Koolitusel anti ülevaade formaalse ja  mitteformaalse hariduse erinevusest, loovusest ja kriitilisest mõtlemisest õppetöös. Toodi välja, millised on barjäärid erinevate meetodite kasutamisel ning kuidas neid ära tunda ja ületada.

Koolituse käigus tegime läbi mitmeid erinevaid meetodeid, mida saab erinevatel viisidel kasutada nii õppetöös kui ka mentorina. Samuti tutvusime mitmete erinevate IKT platvormidega, mida saab õppetöös rakendada. Vabal ajal jagasime ka osalejatega kogemusi ja teadmisi erinevate riikide koolisüsteemidest ja praktikatest. Koolitusel osalesid õpetajad Poolast, Slovakkiast, Sloveeniast  ja Bulgaariast. 

Minu jaoks oli koolituse väärtuslikuim osa just õppimise mõtestamine läbi õppija vaate, kui oluline on mitteformaalne õpe ja erinevad meetodid, mis toetavad loovust kui ka kriitilist mõtlemist igapäeva õppetöös. Kui palju need tegelikult aitavad avada teemasid erinevatest vaatenurkadest. Miks loovust sageli alahinnatakse igapäevases õppetöös ja millised on selle kasutegurid. Samuti erinevad ideed, mida andis meetodite läbi tegemine. Bologna ülikooli ja ajaloolise linnaga tutvumine ning sealsel koolitusel osalemine oli väga inspireeriv kogemus. 

Oktoobris 2025 käisid MURGist kaks keeleõpetajat (Ekaterina Batrakova – võõrkeelte juhtõpetaja ja Viktoria Pung – prantsuskeele õpetaja) ja muusikaõpetaja (Sirje Vasmann-Perend – kultuuriainete juhtõpetaja, muusik) Ljubljanas, St. Stanislavi Instituudis Erasmus+ projekti raames töövarjuks.

St. Stanislavi Institutsiooni valisid keeleõpetajad seetõttu, et sealne keeleõpe on oma valikutelt sarnane Mustamäe Riigigümnaasiumile, aga lisaks õpivad õpilased ka klassikalisi keeli nagu ladina keel ja kreeka keel. Nädalane kohalviibimine oli mõeldud keeleõpetajatel keeletundide jälgimiseks – meetodid, tase, vahendid, parimad praktikad koostöös õppekavaga jms. Oli väga meeldiv tõdeda, et keeleõppe puhul külastatakse ühiselt riiki, kus õpitavat keelt kõneletakse. Keelereisid on iga-aastased. Erasmus+ programmi üks ideedest on ka kontaktide loomine ja ka sellel korral arutati õpilasvahetuse võimaluste üle keeleõppe eesmärgil.

Muusikaõpetaja valis antud asutuse sealsete kooride väga kõrge taseme järgi ja eesmärgiks oli lisaks ainetundide jälgimisele külastada koolikooride proove ning jälgida sealset tööd, samuti luua kontakte. Antud kool on oma õppekvaliteedilt Sloveenia üks parimatest koolidest ja muuhulgas minnakse sinna õppima just tugeva kooritraditsiooni tõttu (kuigi kool on klassikaline gümnaasium ja lähtub Sloveenia riiklikust õppekavast). Arutati selle üle, kuidas paremini toetada nt muusikaliselt andekaid õpilasi või kuidas lõimida õppetöösse kunstidega tegelemist ja STEM- aineid. Kooli gümnaasiumiosa õpilastest laulavad pea pooled koorides ja seda peetakse väga lugupeetavaks tegevuseks. Samuti on väga levinud muusikalise lisahariduse omandamine. Vasmann-Perend sai vaadelda kuue erineva koori proovi, tutvuda muusika- ja kultuuri õppekavaga, milles on selged erinevused, võrreldes meie õppekavaga ning külastada ka erinevaid ainetunde. Sellesse nädalasse jäi ka õpetajate kontsert, mida kõik kolm MURGi õpetajat külastasid. Kool ise on väga eripärane, sest koolis on oma kabel (sisuliselt korralik kontserdisaal suure oreliga), eraldi kontserdisaal, galerii ja palju lisaruume taolise töö tegemiseks.

Muuhulgas tutvuti kohaliku kultuuri ja vaatamisväärustega. 

Augusti lõpus vahetasin oma tavapärase klassiruumi päikeselise Spliti vastu Horvaatias, selleks et osaleda 24.-30. august 2025 Erasmus+ koolitusel “Classroom Management: Skills and Techniques for Modern Educators”.

Nädal möödus tõsiste teemade ja lõbusate tegevuste vaheldumisel. Rääkisime, kuidas kehtestada klassireegleid, mis tegelikult ka töötavad, ning kuidas arendada oskusi, mida 21. sajandi maailmas päriselt vaja läheb – loovust, kriitilist mõtlemist, koostööd ja eneseväljendusjulgust (seda viimast ka õpetajatel).

Praktilistes töötubades läks asi veel põnevamaks: mängisime aardejahimänge linnas, tegime stop-motion animatsiooni, katsetasime draamamänge ja mõtlesime välja projekte, mis panevad õpilased päriselt kaasa mõtlema. Lühidalt öeldes õppisime, kuidas muuta tunnid selliseks, et õpilased ei tunneks end iga kord klassi tulles nagu “ajamasinasse sattunud”.

Digivahendite töötoad pakkusid palju häid ideid, kuidas kasutada tehnoloogiat nii, et see muudaks tunnid loomingulisemaks ja õpilaste jaoks kaasahaaravamaks. Rõhk oli praktilistel lahendustel: kuidas valmistada materjale kiiremini, hinnata tõhusamalt ja tuua tundi juurde vaheldust. Väikeste nippide abil saab nii õpetaja kui ka õpilane tundidest rohkem kasu – ja seda mõnusalt looval moel.

Koolitusgrupp oli väike, mis oli omamoodi luksus: rohkem tähelepanu koolitajatelt ja tugevam meeskonnatunne. Samas tähendas see ka seda, et keegi ei saanud “tagumisse pinki kaduda” – kui oli aeg esineda, siis polnud kuhugi peitu pugeda.

Ja muidugi kultuur! Split pakkus oma vana-Rooma tänavaid, Diocletianuse paleed ja UNESCO maailmapärandi objekte. Nii et lisaks klassiruumitarkusele sai kaasa ka annuse ajalugu, arhitektuuri ja muidugi… päikest (palju päikest ).

Kokkuvõttes: tulin tagasi kotitäie uute ideede, energiaga ja suure sooviga oma tunde veelgi loomingulisemaks muuta. Kui tunnid varsti sisaldavad aardejahte, draamastseene või isegi väikseid filmiprojekte, siis teadke – see pole kriis, vaid lihtsalt Spliti päike ja Erasmus+ vaim.